Keeniasse saabumisest on möödas 2 kuud ja 1 nädal. Esimeste päevade vaimustus on möödas, aga palju uut jätkub endiselt. Üldiselt armastavad inimesed siin „elu koka koola poolel elada“. Hoolimata sellest, et korruptsioon lokkab, liiklus on hullumeelne ja paljust muust. Hakuna matata! (No problems!). Üks väga vahva laul on selle kohta (kõrvalt näeb ka laulu sõnu ja tähendust):
Teisest küljest on siin tõepoolest palju toredat, teistsugust ja huvitavat. Viimane nädal oli meil puhkus ja käisime rannikul Mombasas. See tähendab 12 tunni pikkust bussisõitu u 800 km kaugusele. Keenias ei ole isegi suurtes bussides WC-d. Enne bussi peale minekut kontrolliti kõik metallidetektoriga läbi ja kui kõik istusid, filmiti iga istet ja inimest. Seda ka kõikides vahepeatustes. Ühes vahepeatuses kontrollis politsei meid kõiki uuesti läbi. Ikka turvalisuse kaalutlustel. Sõitsime öösel ja jõudsime Mombasa kuumusesse hommikul. Eldoreti ja Mombasa temperatuuri vahe on umbes 10 kraadi. Seega sain lõpuks Aafrikas tunda sellist kuumust, et varjus on u 32-34 kraadi. Pärast puhkamist hotellis ärgates oli selline tunne, nagu oleks veoauto minust üle sõitnud. Paari päeva möödudes natuke harjus sellega. Kõige kõige lahedam oli India ookeanis ujumine! Terve ühe päeva ma peaaegu veetsin meres :)
Eldoretis saab ainult basseinis ujuda soovi korral. Mombasas kasvavad kookospalmid, liiklus on eriti hullumeelne, inimesed kirevad ja u 1/3 linnaelanikest on moslemid.
Ostsin ühe naise käest tänaval neli banaani ja müügiga käis kaasas laul miski hõimu keeles. Pärast tõlkis kohalik sõber mulle, et lauluga tänas ta Jumalat, kes talle kliendi on toonud. Religioonist ja hõimudest tahan ma kindlasti rohkem kirjutada.
Mombasast tagasi tulles sattusime kohtade puudumise tõttu bussile, mis maksis 30 krooni vähem. Kvaliteeti puudus rohkem kui 30 krooni eest. Lisaks igasuguse turvakontrolli puudumisele ja puudulikule teenindusele oli esimene pissipeatus pimedas põõsas. Ma ei käinud.
Ma olen siin korduvalt liiklust maininud, aga nõrganärvilised sellele tõesti vastu ei pea.
Meie rootsi tüdrukud Sarah ja Elsa peatasid ühe matatu kinni ja läksid sellelt maha. Peamised probleemid on kiiruse ületamine (kusjuures matatude kiirusenäit on alati 80, mis on valitsuse poolt suurim lubatud kiirus), ülerahvastatus (ei ole mitte erand vaid reegel, et sõidukis on oluliselt rohkem inimesi, kui lubatud) ja ohtlikud manöövrid. Turvavöödest ei hakka ma üldse rääkima. Liiklusõnnetusi on väga palju.
Keenia on vastuoluline maa – üldiselt on neil kõigi asjadega aega küll (pole-pole ehk tasapisi), aga liikluses on hirmus kiire. Õnneks on meie enda matatu juht Gilbert väga ettevaatlik. Tal on veel üks imelik omadus – enamasti jõuab ta kokkulepitud ajaks kohale, mis ei ole siin sugugi tavaline. Üks meie kohalikest hobidest on ootamine. Olen isegi suahiili keeles õppinud ära ütlema „me ootame“ (tunangoja). Eriti raske on see punktuaalsete inimeste jaoks, kelle sekka ma ennast muidugi ei arva. Siiski on Aafrika ajaarvamine ka mul mõnikord juhtme väga kokku ajanud. Näiteks siis, kui me kõik ärkame kell 7, aga kella 10-ks pole veel kellestki kippu ega kõppu. Ma ju teadupoolest armastan hommikuid :)
Ciao, kakao!
ReplyDeleteOo Taevalik! Meie suursaadik Keenias!
Sul on mõnna elu. Kadedaks teeb. India ookean ja 32 kraadi varjus. Väu! Oleks taht Sinuga seal koos sulistada.
Juhan Liivil on lulla „Aafrika mehed“. Ma kooliajast mäletan. Me lugesime ikka tagurpidi – Nahuj Viil. Rein Rannap – see superstaari onku – on sellest ka laulu teinud.
Juhan Liiv
Aafrika mehed
„Armas sõber Pimbo-Pambo,
saatsin sulle palmiviina.
Mõtle, mis mul saatnud piina:
viina tõi sul ilus Odu –
tüdrukut ei tule kodu.
Kas sa viina kätte saanud?“
„Saanud, joonud, armas Kambo!
Ole terve – ah, vaat seda,
eksitus, näe, ütlen sulle.
Mõtlesin, et kõik on mulle:
viina mina ära jõin,
tüdruku siis pääle sõin.
Tervitusi saadan sulle.“
Nendest Mombasa kookospalmidest tehakse kindlasti ka viina. Vaata, et Sa ühegi Pimbo-Pambo lõugade vahele ei satu. Sakummiks! Ja palun, ära auto alla jää. Tule ikka ühes tükis tagasi! Pliiz!
Viin, muideks, on rõve asi. Me siin üks päev Sälliga veitsa võtsime. Õu mai gaad! Ma kaotasin oma mütsi, salli ja kindad ära. Hea, et pea otsa jäi.
Pesumasin läks ka katki. Oi džiisäs! Mis ma pean nüüd oma stringe ja kopsukaid pesukausis lödistama hakkama vä?!
Ei ole HAKUNA MATATA! Probleem on. Big problem! Kuda see suahiili keeles on?
Kalli!
Kata-Riina
ma ei tea, kuda see suahiili keeles on, aga matatasid siin jätkub :D päike ilmselt leevendab pool nendest. inimesed on muretud - alati saab kõik ju korda. osati see ka ju nii on :)
ReplyDeletejärgmise postituse juurde lisan ühe pildi seoses eelmise postituse pealkirjaga :)
ja kui on küsimusi, palun küsige, mille kohta oleks huvitav lugeda - siin elades hakkavad paljud asjad juba normaalsed tunduma :)
mnjah, ma läheks selle manjanatamise ja hilinemisega ikka totaalselt hulluks seal :D
ReplyDeleteaga kirjuta kunagi näiteks toidust ka, mis huvitavat ja mis jubedat.
Tšauki jälle!
ReplyDeleteOo Taevalik! Meie suursaadik Keenias!
Tead, Aafrika sobib Sulle. Ja 30-selt näed Sa veelgi kaunim, nägusam ja NAISELIKUM välja. Eks Keenia päike ja kõik muu hea teeb oma töö. 29-selt, kui ma Sind viimati nägin, olid alles puhta plikatirts. Aga loomulikult ka väga ilus.
Kirjuta neegripoistest kah. Kuidas siis tõmmud kutid on? Kas neil on keel ka tumepruun?! Ups.
Kas valge naine saab tõmmu mehega tõmmu lapse vä? Või on ka mingi võimalus, et beebi tuleb valge nahaga? Kuidas need asjad käivad? Täitsa huvitav kohe.
Sul seal Aafrikas on nii palju uut ja huvitavat. Mul siin Euroopas pole eriti miskit. Aa tegelt on küll.
Tutvusin hullumajas (no ma ikka vahetevahel satun sinna) ühe nunnu kutiga. Pikkade juuste (ikka üle õlgade) ja saleda kehaga, sõidab sportautoga. Mmm... Täielik unistuste prints!
Ma armusin ära, täiega. Tema suudlused ajavad mind absoluutselt hulluks. Ja ma ei maga ja ma ei söö. Sälli on õudselt kade.
Nägin unes, kuidas mu kutt juuste lehvides tuli ja viis mind altari ette. Nii väga tahaks mehele minna. Tead ju küll. Ja sünnitada ka. Aga hästi ei julge, sest see on ju valus.
Kallid!
Kata-Riina